Kuigi Eestis on paiku, kus põud on puhta töö teinud ja pole meenatukestki, peab Linnamäe mesinik Hardi Haabel meeaastat heaks. Foto: Arvo Tarmula
Autor: Kaie Ilves Originaal: Lääne Elu
Kuigi parim korjeilm on selline, mis inimesel naha märjaks võtab, pole mesilastel õitelt põuaga suurt midagi võtta.
„Istuvad tarusuudme lähedal, jalg üle põlve, ja lebotavad,” ütles Kasari mesinik Aldo Vaan naljaga pooleks. Vaani tatrapõllud on täies õies, aga ei lõhna – kuivus teeb liiga ja nektarit õites pole. Mee hõngu pole tunda ka tarude vahel.
Vaan on seni võtnud vaid varasuvel korjatud rapsimett – heledat ja kiiresti kristalliseeruvat. Kas tatra pealt midagi tuleb, ei julge Vaan ennustada.
Pärn õitses paar päeva
„Põuaga on see asi lõppenud. Korjet enam ei ole,” märkis Risti mesinik Olev Orgmets. „Kuu-poolteist korjeaega jääb ära.” Eri taimeliikide meele, näiteks kanarbiku- või pärnameele spetsialiseerunud Orgmets peab tänavu leppima segameega, sest taimed õitsevad nii kiiresti ära, et mesilinnud ei jõua suurt midagi korjata.
Meekilo maksab seitse-kaheksa eurot
Kasari mesinik Aldo Vaan pole mett müünud, kuid pakkus hinnaks seitse-kaheksa eurot. Kui tõesti enam peale ei tule, siis pigem kaheksa,” ütles Vaan.
Martna mesinikul Arvo Kirsil maksab meekilo kuus eurot. Linnamäe mesinikud Hardi ja Mati Haabel müüvad seitsmega nagu mullugi. Risti mesinik Olev Orgmets müüb mett igal aastal ühe hinnaga – olenevalt sordist 10-15 eurot kilo.
Nõmme turul ja Narva turul maksab meekilo kümme eurot. Balti jaama, Tartu ja Viljandi turult saab üheksa, Valga ja Pärnu turult kaheksa euroga.
Mullu maksis meekilo Läänemaal seitse-kaheksa eurot.
– Kaie Ilves
Mesikas on läbi, pärn õitses ära paari-kolme päevaga. „Kanarbikku põuaga ei tule. Põdrakanepist on püsti vaid üksikud tutid. Rukkilille kah õieti ei olnud,” ütles Orgmets. Isegi kevadine sariõitseja võilill sai mõne päevaga ühele poole. Esimese mee võttis Orgmets mai viimasel päeval. See oli viljapuude ja marjapõõsaste mesi. Hilisem on vaarika, põdrakanepi ja ristiku segamesi.
Poolteist tonni võetud
Hoolimata põuast ja lühemast korjeajast peavad mesinikud meeaastat heaks – kevad oli hiline, aga kui tuli, siis jõuliselt – kõik puhkes korraga õide ja tarud said pauguga mett täis. „Minu elu parim aasta,” ütles 50 aastat mesilasi pidanud Martna mesinik Arvo Kirs.
„Oodake, mul on ostjad. Ma annan telefoni isa kätte,” kostis telefonist Linnamäe mesiniku Hardi Haabeli hääl.
Isa-poega Hardi ja Mati Haabelil on 120 taru, mis heal aastal annavad igaüks 40 kilo mett. Mati Haabeli sõnul on tänavune aasta hea ja üle 30 kilo taru kohta võib ära tulla küll. Seda hoolimata tõigast, et Eestimaal on paiku, kus põud on nii puhta töö teinud, et pole meenatukestki. „Meil on korralikult, vaata, et lahti saad,” ütles Haabel.
Haabelid on võtnud poolteist tonni ja meevõtt käib täie hooga. Mullu samaks ajaks oli saak üle poole väiksem – 600 kilo. Mee võttu alustasid Haabelid paar nä-dalat tagasi-tarud olid täis, mesi tuli järsku ja korraga, juunikuu paakspuu ja ristik. „Praegu muidugi ei ole enam midagi korjata, õied kuivavad ära, aga meil on korralik varu sees,” ütles Haabel.
Kirs võttis esimese mee enne jaanipäeva – paju ja vaher. Mesi on lumivalge – näeb välja nagu hangunud rasv, aga sellega sarnasus ka piirdub. Seejärel, enne põuda, tulid mesikas, mets- ja koduvaarikas. „Paakspuud on meie kandis palju,” ütles Kirs.
Kirs on võtnud mett 300 kilo, ja tatrapõllult loodab ta põuale vaatamata lisa saada.
Tatramesi on ainus, kus leidub rauda, ja kes seda armastab, see ainult tatramett tahabki. Kes ei taha, see ei taha. „Tal on selline, kuidas nüüd ütelda, isane lõhn,” ütles Kirs. Iseloomuliku lõhna järgi tunneb tatramee kohe ära. „Ja mida ma ka edaspidi tahan külvata, on keerispea,” ütles Kirs. mesilased on keerispea järele hullud ja selle mesi on meeldiva lõhna ning maitsega.
Lisa kommentaar